Mis onItööstus- jaCkaubanduslikEenergiaSladustamine jaCtavalineBäriMmudelid

ITööstuslik ja kaubanduslik energia salvestamine

„Tööstuslik ja äriline energia salvestamine” viitab tööstus- või ärirajatistes kasutatavatele energiasalvestussüsteemidele.

Lõpptarbijate vaatenurgast saab energia salvestamise liigitada elektrivõrgupoolseks, võrgupoolseks ja kasutajapoolseks energia salvestamiseks. Elektrivõrgupoolset ja võrgupoolset energia salvestamist tuntakse ka arvestieelse energia salvestamisena või hulgienergia salvestamisena, samas kui kasutajapoolset energia salvestamist nimetatakse arvestijärgseks energia salvestamiseks. Kasutajapoolset energia salvestamist saab edasi jagada tööstuslikuks ja äriliseks energia salvestamiseks ning kodumajapidamiste energia salvestamiseks. Sisuliselt kuulub tööstuslik ja äriline energia salvestamine kasutajapoolse energia salvestamise alla, teenindades tööstus- või ärirajatisi. Tööstuslikku ja ärilist energia salvestamist kasutatakse erinevates kohtades, sealhulgas tööstusparkides, kaubanduskeskustes, andmekeskustes, sidebaasjaamades, administratiivhoonetes, haiglates, koolides ja elamutes.

Tehnilisest vaatenurgast saab tööstuslike ja kaubanduslike energiasalvestussüsteemide arhitektuuri jagada kahte tüüpi: alalisvooluühendusega süsteemid ja vahelduvvooluühendusega süsteemid. Alalisvooluühendusega süsteemid kasutavad tavaliselt integreeritud fotogalvaanilisi salvestussüsteeme, mis koosnevad erinevatest komponentidest, näiteks fotogalvaanilistest energiatootmissüsteemidest (mis koosnevad peamiselt fotogalvaanilistest moodulitest ja kontrolleritest), energia salvestamise ja genereerimise süsteemidest (mis hõlmavad peamiselt akupakke, kahesuunalisi muundureid („PCS“), akuhaldussüsteeme („BMS“), mis saavutavad fotogalvaanilise energia tootmise ja salvestamise integreerimise), energiahaldussüsteemidest („EMS-süsteemid“) jne.

Põhiline tööpõhimõte hõlmab akupakkide otsest laadimist fotogalvaaniliste moodulite poolt fotogalvaaniliste kontrollerite abil toodetud alalisvooluga. Lisaks saab võrgust saadava vahelduvvoolu muuta alalisvooluks PCS-i kaudu, et laadida akupakki. Kui koormusel on elektrienergia nõudlus, vabastab aku voolu, kusjuures energia kogumispunkt on aku otsas. Teisest küljest koosnevad vahelduvvoolu ühendussüsteemid mitmest komponendist, sealhulgas fotogalvaanilised energiatootmissüsteemid (peamiselt fotogalvaanilised moodulid ja võrku ühendatud inverterid), energia salvestamise energiatootmissüsteemid (peamiselt akupakid, PCS, BMS jne), EMS-süsteem jne.

Põhiline tööpõhimõte hõlmab fotogalvaaniliste moodulite tekitatud alalisvoolu muundamist võrku ühendatud inverterite abil vahelduvvooluks, mida saab otse võrku või elektrikoormustele suunata. Teise võimalusena saab selle PCS-i kaudu alalisvooluks muundada ja akupakki laadida. Selles etapis on energia kogumispunkt vahelduvvoolu poolel. Alalisvoolu ühendussüsteemid on tuntud oma kulutõhususe ja paindlikkuse poolest, sobides olukordadesse, kus kasutajad tarbivad päeval vähem ja öösel rohkem elektrit. Teisest küljest iseloomustavad vahelduvvoolu ühendussüsteeme kõrgemad kulud ja paindlikkus, mis sobivad ideaalselt rakenduste jaoks, kus fotogalvaanilised energiatootmissüsteemid on juba olemas või kus kasutajad tarbivad päeval rohkem ja öösel vähem elektrit.

Üldiselt saab tööstuslike ja kaubanduslike energiasalvestussüsteemide arhitektuur töötada põhivõrgust sõltumatult ning moodustada fotogalvaanilise energia tootmiseks ja akude salvestamiseks mikrovõrgu.

II. Peak Valley arbitraaž

Tipporgluse arbitraaž on tööstusliku ja ärilise energia salvestamise puhul levinud tulumudel, mis hõlmab võrgust laadimist madalate elektrihindadega ja tühjendamist kõrgete elektrihindadega.

Näiteks Hiina tööstus- ja kaubandussektor rakendab tavaliselt ajapõhist elektrienergia hinnakujundust ja tipptundide elektrienergia hinnakujundust. Näiteks Shanghai piirkonnas andis Shanghai Arengu- ja Reformikomisjon välja teate, et veelgi täiustada linna ajapõhist elektrienergia hinnakujundust (Shanghai Arengu- ja Reformikomisjon [2022] nr 50). Teate kohaselt:

Üldise tööstusliku ja ärilise otstarbe, aga ka muu kaheosalise ja suure tööstusliku kaheosalise elektritarbimise puhul on tippperiood talvel (jaanuaris ja detsembris) kell 19.00–21.00 ja suvel (juulis ja augustis) kell 12.00–14.00.

Suvise (juuli, august, september) ja talvise (jaanuar, detsember) tippperioodidel tõusevad elektrihinnad fikseeritud hinna alusel 80%. Seevastu madalperioodidel langevad elektrihinnad fikseeritud hinna alusel 60%. Lisaks tõusevad elektrihinnad tippperioodidel tipphinna alusel 25%.

Teistel kuudel tippperioodidel tõusevad elektrihinnad fikseeritud hinna alusel 60%, madalperioodidel aga langevad hinnad fikseeritud hinna alusel 50%.

Üldise tööstusliku, ärilise ja muu ühe süsteemi elektritarbimise puhul eristatakse ainult tipp- ja orutunde ilma tipptundide edasise jaotuseta. Suvisel (juuli, august, september) ja talvel (jaanuar, detsember) tippperioodidel tõusevad elektrihinnad fikseeritud hinna alusel 20%, madalperioodidel aga langevad hinnad fikseeritud hinna alusel 45%. Teistel kuudel tipptundidel tõusevad elektrihinnad fikseeritud hinna alusel 17%, madalperioodidel aga langevad hinnad fikseeritud hinna alusel 45%.

Tööstuslikud ja ärilised energiasalvestussüsteemid kasutavad seda hinnastruktuuri ära, ostes madala hinnaga elektrit väljaspool tipptundi ja varustades seda koormusega tipptundidel või kõrge hinnaga elektriperioodidel. See tava aitab vähendada ettevõtte elektrikulusid.

IIIEnergia ajaline nihe

„Energiaaja nihe“ hõlmab elektrienergia tarbimise ajastuse kohandamist energia salvestamise kaudu, et sujuvamaks muuta tippnõudlust ja täita madala nõudlusega perioode. Elektrienergia tootmisseadmete, näiteks fotogalvaaniliste elementide kasutamisel võib tootmiskõvera ja koormustarbimise kõvera mittevastavus viia olukordadeni, kus kasutajad müüvad üleliigse elektri võrku madalama hinnaga või ostavad elektrit võrgust kõrgema hinnaga.

Selle probleemi lahendamiseks saavad kasutajad akut laadida madala elektritarbimise ajal ja salvestatud elektrit tipptarbimise perioodidel tühjendada. Selle strateegia eesmärk on maksimeerida majanduslikku kasu ja vähendada ettevõtte süsinikdioksiidi heitkoguseid. Lisaks peetakse energia ajanihke nihutamiseks ka taastuvatest allikatest pärineva tuule- ja päikeseenergia ülejäägi salvestamist hilisemaks kasutamiseks tippnõudluse perioodidel.

Energia ajanihkega laadimisel ja tühjendamisel ei ole rangeid nõudeid ning nende protsesside võimsusparameetrid on suhteliselt paindlikud, mistõttu on see mitmekülgne lahendus, mida kasutatakse sageli.

IV.Tööstusliku ja kaubandusliku energia salvestamise ühised ärimudelid

1.TeemaIkaasatud

Nagu varem mainitud, seisneb tööstusliku ja kaubandusliku energia salvestamise tuum energiasalvestusrajatiste ja -teenuste kasutamises ning energia salvestamise eeliste saamises tipporu arbitraaži ja muude meetodite abil. Ja selle ahela peamisteks osalejateks on seadmete tarnija, energiateenuste pakkuja, finantseeriv liisingupartner ja kasutaja:

2.ÜldineBäriMmudelid

Praegu on tööstusliku ja ärilise energia salvestamise jaoks neli levinud ärimudelit: „kasutaja iseinvesteeringu“ mudel, „puhasliisingu“ mudel, „lepingulise energiahalduse“ mudel ja „lepingulise energiahalduse + finantseerimisliisingu“ mudel. Oleme need kokku võtnud järgmiselt:

(1)Use Iinvesteering

Kasutaja iseinvesteeringu mudeli puhul ostab ja paigaldab kasutaja ise energiasalvestussüsteemid, et nautida energia salvestamise eeliseid, peamiselt tipp-oru arbitraaži kaudu. Selles režiimis saab kasutaja küll otse vähendada tipp-oru täitumist ja tühjendamist ning vähendada elektrienergia kulusid, kuid peab siiski kandma esialgse investeeringu ning igapäevased tegevus- ja hoolduskulud. Ärimudeli diagramm on järgmine:

(2) PuhasLleevendamine

Puhtalt liisimise korral ei pea kasutaja ise energiasalvestusseadmeid ostma. Ta peab energiasalvestusseadmeid vaid seadmete tarnijalt rentima ja vastavaid tasusid maksma. Seadmete tarnija pakub kasutajale ehitus-, käitamis- ja hooldusteenuseid ning sellest saadav energiasalvestustulu läheb kasutajale. Ärimudeli diagramm on järgmine:

(3) Lepinguline energiahaldus

Lepingulise energiahalduse mudeli kohaselt investeerib energiateenuse pakkuja energiasalvestusseadmete ostmisse ja pakub neid kasutajatele energiateenuste vormis. Energiateenuse pakkuja ja kasutaja jagavad energia salvestamise eeliseid kokkulepitud viisil (sh kasumi jagamine, elektrihinna allahindlused jne), st kasutades energia salvestamise elektrijaama süsteemi elektrienergia salvestamiseks elektrienergia madalaima või normaalse hinna perioodidel ning seejärel varustades elektrit kasutaja koormusega elektrienergia tipphinna perioodidel. Seejärel jagavad kasutaja ja energiateenuse pakkuja energia salvestamise eeliseid kokkulepitud proportsioonis. Võrreldes kasutaja iseinvesteeringu mudeliga hõlmab see mudel energiateenuse pakkujaid, kes pakuvad vastavaid energia salvestamise teenuseid. Energiateenuse pakkujad mängivad lepingulise energiahalduse mudelis investorite rolli, mis vähendab teatud määral investeerimissurvet kasutajatele. Ärimudeli diagramm on järgmine:

(4) Lepinguline energiahaldus + finantseerimisliising

„Lepingulise energiahalduse + finantsliisingu“ mudel viitab finantsliisingupartneri kaasamisele energiasalvestusseadmete ja/või energiateenuste rendileandjana lepingulise energiahalduse mudeli raames. Võrreldes lepingulise energiahalduse mudeliga vähendab finantsliisingupartnerite kaasamine energiasalvestusseadmete ostmiseks oluliselt energiateenuste pakkujate finantskoormust, võimaldades neil seega paremini keskenduda lepingulise energiahalduse teenustele.

„Lepinguline energiahaldus + finantsliising” mudel on suhteliselt keeruline ja sellel on mitu alammudelit. Näiteks üks levinud alammudel on see, et energiateenuse pakkuja hangib esmalt energiasalvestusseadmed seadmete tarnijalt ning seejärel valib ja ostab finantsliisingu pool energiasalvestusseadmed vastavalt oma kokkuleppele kasutajaga ning rendib need kasutajale.

Liisinguperioodi jooksul kuulub energiasalvestusseadmete omandiõigus finantseerimisrendile andvale poolele ning kasutajal on õigus neid kasutada. Pärast liisinguperioodi lõppemist saab kasutaja energiasalvestusseadmete omandiõiguse. Energiateenuse pakkuja pakub kasutajatele peamiselt energiasalvestusseadmete ehitus-, käitamis- ja hooldusteenuseid ning saab finantseerimisrendile andvalt poolelt seadmete müügi ja käitamise eest vastava tasu. Ärimudeli diagramm on järgmine:

Erinevalt eelmisest seemnemudelist investeerib finantsrendi osapool teises seemnemudelis otse energiateenuse pakkujasse, mitte kasutajasse. Täpsemalt valib ja ostab finantsrendi osapool energiasalvestusseadmed seadmete pakkujalt vastavalt energiateenuse pakkujaga sõlmitud lepingule ning rendib energiasalvestusseadmed energiateenuse pakkujale.

Energiateenuse pakkuja saab selliseid energiasalvestusseadmeid kasutada kasutajatele energiateenuste osutamiseks, jagada energiasalvestuse hüvesid kasutajatega kokkulepitud proportsioonis ja seejärel tagastada finantseerivale liisingupartnerile osa hüvedest. Pärast liisinguperioodi lõppemist saab energiateenuse pakkuja energiasalvestusseadme omandiõiguse. Ärimudeli diagramm on järgmine:

V. Ühised ärilepingud

Käsitletud mudelis on peamised äriprotokollid ja nendega seotud aspektid välja toodud järgmiselt:

1.Koostöö raamleping:

Üksused võivad koostööraamistiku loomiseks sõlmida koostöö raamlepingu. Näiteks lepingulise energiahalduse mudeli puhul saab energiateenuse pakkuja seadmete tarnijaga sellise lepingu sõlmida, milles on välja toodud sellised kohustused nagu energiasalvestussüsteemi ehitamine ja käitamine.

2.Energiasalvestussüsteemide energiahalduse leping:

See leping kehtib tavaliselt lepingulise energiahalduse mudeli ja „lepingulise energiahalduse + finantseerimise liisingu” mudeli puhul. See hõlmab energiateenuse pakkuja poolt kasutajale energiahaldusteenuste osutamist, millega kaasneb vastav kasu kasutajale. Kohustuste hulka kuuluvad kasutaja maksed ja projekti arenduskoostöö, samas kui energiateenuse pakkuja tegeleb projekteerimise, ehituse ja käitamisega.

3.Seadmete müügileping:

Välja arvatud puhasliisingu mudel, on seadmete müügilepingud asjakohased kõigis ärilistes energia salvestamise mudelites. Näiteks kasutaja iseinvesteeringu mudelis sõlmitakse seadmete tarnijatega lepingud energia salvestamise seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Kvaliteedi tagamine, standarditele vastavus ja müügijärgne teenindus on olulised kaalutlused.

4.Tehnilise teenuse leping:

See leping sõlmitakse tavaliselt seadmete tarnijaga tehniliste teenuste osutamiseks, näiteks süsteemi projekteerimine, paigaldamine, käitamine ja hooldus. Selged teenindusnõuded ja standardite järgimine on tehnilise teeninduse lepingutes käsitletavad olulised aspektid.

5.Seadmete rendileping:

Juhul kui energiasalvestusrajatised kuuluvad seadmete tarnijatele, sõlmitakse kasutajate ja tarnijate vahel seadmete rendilepingud. Need lepingud sätestavad kasutajate kohustused rajatiste hooldamise ja normaalse töö tagamise eest.

6.Liisingu finantseerimisleping:

„Lepingulise energiahalduse + finantsliisingu” mudeli puhul sõlmitakse finantsliisinguleping tavaliselt kasutajate või energiateenuste pakkujate ja finantsliisingu osapoolte vahel. See leping reguleerib energiasalvestusseadmete ostmist ja pakkumist, omandiõigusi liisinguperioodi jooksul ja pärast seda ning kaalutlusi sobivate energiasalvestusseadmete valimisel kodukasutajatele või energiateenuste pakkujatele.

VI. Erilised ettevaatusabinõud energiateenuste pakkujatele

Energiateenuste pakkujatel on oluline roll tööstusliku ja kaubandusliku energia salvestamise saavutamise ja energia salvestamise eeliste saamise ahelas. Energiateenuste pakkujate jaoks on tööstusliku ja kaubandusliku energia salvestamise raames rida küsimusi, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu, näiteks projekti ettevalmistamine, projekti rahastamine, rajatiste hankimine ja paigaldamine. Loetleme need küsimused lühidalt järgmiselt: